Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 9. märts 2021 • Põllumajandus.ee
6 eelarvereeglit põllumajandusfirmadele
Finantsplaneerimisel on oluline roll põllumajandusettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Tegevuse planeerimise üheks aluseks on ettevõtte eelarve koostamine ning allolevalt on ära toodud kuus põhireeglit selleks.
eAgronomi juhtivnõustaja Simon Boughton rääkis koos oma tiimiliikme Piibe Vaheriga veebiseminaril, miks on eelarve koostamine oluline; milline on parim viis eelarve koostamiseks ja kuidas tõlgendada eelarvest saadud informatsiooni.
Järgneb Boughtoni jutu kokkuvõte veebiseminarist „Kuidas planeerida põllumajandusettevõtte eelarvet?“ Boughtoni sõnul oli veebiseminari eesmärk lihtsalt lahti rääkida ja lõbusaks teha teema „eelarve koostamine“, mida paljud põllumehed väldivad.
Põllumajandus on üks väheseid tootmisi, kus põhiline tuluallikas külvatakse kuni aasta enne, kui toodang müüakse ja sellest kasu saadakse. Kulud aga hakkavad kogunema juba alates esimesest päevast. Seetõttu on põllumajandustootmises väga palju teadmatust ja teeb sellest sektorist väga kõrge riskiga äri.
Põllumajandussissetulekute arvutamine on lihtne ja elementaarne – põllukultuuri pindala korrutatakse saagiga tonnides hektari kohta, see omakorda müügihinnaga ja lisatakse toidutootmise toetused ehk teise nimega põllumajandustoetused. Ta lisas, et kui kultuur maha külvata, siis ainus enamvähem kindel asi selles valemis on külvatud kultuuri pindala. Kui tegu on talikultuuriga, siis ka pindala võib muutuda oleneb, kui karm talv selja taga on. Teised kaks osa valemis on väga muutuvad, suurim muutuja on saagikus, mida mõjutab ilmastik.
Aga ka müügihind on suur muutuja, kui ta just ei ole lepingutega ette ära fikseeritud. Mina kutsun põllumajandustoetusi toidu tootmise toetusteks, et hoida toidu hinda madalamal tarbijate jaoks.
Võtame ühe konkreetse näite
Eesti tingimustes on talinisu saagikus 4-8 tonnini hektari kohta. Võib olla harva ka 10, aga vahel on põllumees nagu kalamees, kelle saak on jutus palju suurem, kui ta on päris elus.
Nisu hind on 120-250 eurot tonni kohta. Vaadates seda kahte äärmust, siis võib müügitulu hektari kohta olla 480 -2000 eurot. Tasub teada, et keskmiselt on kogukulud talinisu kasvatamisel 1000 eurot ha kohta. See võib tunduda mitteusutav, aga selgitan selle lahti.
Mõistlike sisendite kasutamise juures loodab põllumees endale kindlustada stabiilse keskmise viieaastase saagikuse, aga ta ei saa selles kunagi päris kindel olla. Eestis on väga suur mõju ilmastikul, mille üle puudub kontroll. Samas saab ilmastiku riski vähendada erinevate võtetega – kasutades otsekülvi, hoida niiskust ja kasvatada talvekindlamaid sorte.
Aga lõpuks otsustab ikkagi ilmastik suures osas, kas saadikus on 4 või 8 tonni hektari kohta.
Põllumajandus – tegu ei ole nõrganärvilistele või kogemusteta ettevõtjatele mõeldud äriga
Mida põllumees saab oma ettevõtluses kontrollida?
Enamasti on selleks kulud. Kogu tähelepanu tuleb koondada toodangu omahinnale.
Näiteks talinisu pindala on keskmiselt 40% põllumajandusettevõtja kogukultuuride pindalast ja 5 aasta keskmine saagikus 5,5 tonni ha kohta. Palun eriti tähele panna, et räägime tegelikust viie aasta keskmisest saagikuisest.
Eelarvet koostades peab põllumees enda vastu väga aus olema ja väga realistkikult hindama saagikuse numbreid eelarves. Nt on talinisu 5 aasta keskmine müügihind 150 eurot tonni eest. Seega on toodangu müügitulu 825 eurot ha kohta.
Aga kogukulud (sh amortisatsioon) on umbes 1000 eurot ha kohta. Seega on põllumehe tegevuse kahjum enne toetusi 175 eurot ha kohta. 2020. aasta andmetel olid põllumajandustoetused keskmiselt 201 eurot ha kohta. Siit jääb siis järgi kasum 35 eurot ha kohta.
Oletame nüüd, et ilmastiku tõttu väheneb saagikus 10% (4,95 tonni/ha) ja see olukord viib põllumehe äri kohe kahjumisse – 50 eurot ha kohta.
Toodangu omahinna arvutamine
Toodangu omahinda on põllumajanduses suhteliselt lihtne arvutada. Tuleb tootmise kogukulu jagada ha kohta ning jagada see kas prognoositava või siis tegeliku saagikusega (tagantjärgi).
Näiteks siis 5,5 tonni hektari kohta saagikusega talinisule tehtavad kogukulud on ca 1000 eurot hektari kohta. Kasvatamise omahind 182 eurot/tonn. Kui teame, et nisu müügihind näiteks 180 eurot tonni kohta, siis ei tundu see ettevõtmine kuigi jätkusuutlik.
Õnneks Euroopa Liit toetab põllumehi, et tarbijate jaoks toiduhinda madalal hoida ja maksavad selle tarbeks toetusi.
Erinevate toetuste saamiseks peab täitma erinevaid nõudeid, mille kaudseks eesmärgiks on ka keskkonnahoid.
Arvutades välja iga kultuuri kasvatamise omahinna, saab hakata koostama külvikorda
Kõik põllumehed teavad, et hetke hindade ja saagikuste juures on taliraps Eestis ainus kultuur, mida on kasumlik kasvatada.
Põllumehed on üritanud talirapsi kasvupinda viimastel aastatel kasvatada, aga ka selle kultuuri kasvatamise pindala suurus on Eestis reguleeritud. Loomulikus ettevõtluskeskkonnas tuleks loomulikult püüda enamusel pinnast kasvatada kõige kasumlikemaid kultuure ning vähendada kahjumit tootvate kultuuride pindala – oma külvikorda kokku pannes.
Siiski tuleb põllumehel oma külvikorda kokku pannes kaasata ka mitte kõige kasumlikemaid kultuure, nt taliotra, mis ei ole väga kasumlik. Aga hea külvikorra saamiseks on ka taliotra vaja kasvatada.
Mis on põllumehe jaoks eelarve koostamise esimene eesmärk?
Eelarve koostamise esimeseks eesmärgiks võiks olla näha, kas põllumajandusettevõte on saagiaasta lõikes nii kasumlik kui ka jätkusuutlik. NB! Jutt pole finants- ega kalendriaastast vaid saagiaastast. Saagiaasta algab augustis ja kestab järgmise aasta septembrini. See eelarve järgib kultuuride kasvuperioodi.
Esiteks vajame eelarvet selleks, et saada teada, kas kultuurid, mida plaanime kasvatada on kasumlikud või kahjumlikud. Eelarve on väga vajalik, et planeerida oma firma rahavoogu ja ka laenude vajadust. Samuti aitab eelarve kindlustada, et suudame katta ühe kõige olulisema kuluallika põllumajanduses – amortisatsiooni. Põllumajandusmasinad töötavad poris, tolmus, külmas, kuumas – nad ei tegutse mitte kunagi kliiniliselt puhastes tingimustes ja satuvad vahel ka mitte väga kogenud ja hoolikate juhtide kätte.
Amortisatsioon ja põllumajandusmasinad – suurim risk. Kasuta juhtimiskontot
Kui põllumees ei investeeri oma masinaparki, muutub ettevõte aja jooksul jätkusuutmatuks, sest masinad kuluvad ja lagunevad alati.
Soovime juhtimiskontod siduda eelarve andmetega, sest siis saame jälgida kulutusi kuude lõikes ja saame veenduda, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt.
Mina armastan kõikidel kuludel silma peal hoida juhtimiskontoga ja soovitan seda ka kõigile põllumeestele.
Juhtimiskonto näidis, see on väga lihtne. Juhtimiskonto annab kontrolli oma kulude üle. Kui tuleb ootamatu remondikulu, siis see vihjab sellele, et põllumees ei ole olnud realistlik oma masinapargi vanust arvestades eelarves. Amortisatsiooni peab põllumajandusfirmas väga tugevalt kontrolli all hoidma, sest see võib lõpuks viia ka ettevõte elujõuetuks, sest masinaparki peab pidevalt parandama ja rikkis masin ei ole kunagi õigel ajal põllul ja seetõttu väheneb saagikus ja müügitulu. Amortisatsiooni tasub arvestada nii, et see oleks ümmarguselt 10-15% kogu masinapargi väärtusest.
Näidis-eelarve
Tuletan siis meelde, et EBITA on kasum enne makse, intresse, amortisatsiooni ja toetusi. Sellest näidiseelarvest nähtub ka, et selle ettevõtja netokahjum enne toetusi on 9079 eurot, kui toetusi ei oleks. Toetused on tema puhul 116 095 eurot ja tänu sellele saab see põllumajandusettevõtja oma tegevusest kasumit 107 016 eurot.
6 reeglit eelarve koostamisel
1. Ära lange lapsikutesse üldistustesse ja ole eelarvet koostades enda vastu täiesti aus
2. Amortisatsiooni kogu realistlikult ja planeeri oma re-investeeringud
3. Jäta meelde, et detailid on väga olulised: mida detailsemad andmed eelarvesse kirja paned, seda realistlikumad on tõenäoliselt tulemused
4. Ära arva, et püsikulud on midagi, mida ei saa muuta
5. Suuremas ettevõttes kaasa terve meeskond eelarve koostamise protsessi. Ära püüa ise kõike otsustada – meeskond tahab samuti tunda, et vastutab eelarve eest
6. Arvesta, et eelarve ei ole paindumatu – see on plaan ja plaanid ei lähe alati plaanipäraselt!
Kokkuvõtvalt, miks on vaja põllumajandusfirmal enda vastu ausat eelarvet! Eelarve näitab selgelt, kas ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik. Eelarve aitab planeerida raha vajadust ja kulusid.
Kui eelarve on seotud juhtimiskontoga, saavutame suurema kontrolli kulude üle või vähemalt näeme, kuhu tähelepanu suunata. Juhtimiskontod peaksid peegeldama eelarve struktuuri!
Eelarve abiga identifitseeritakse ettevõtte jaoks olulisimad kultuurid
Eelarve aitab märgata tugevusi ja nõrkusi nii ettevõtte sees kui ettevõtete vahel
Eelarve olemasolu on märk professionaalsusest, mis süstib kindlust investoritesse ja pankadesse.
Brutomarginaali ehk kattetulu näidis
Brutomarginaal ehk kattetulu selgub siis, kui müügist maha arvata otsesed kulud – seemnetele, väetistele ja taimekaitse vahenditele.
Sellest tabelist on näha, et see põllumees kasutab oma põldudel pooles ulatuses omatoodetud talinisu seemet (C2HSS) ja pooles ulatuses sisse ostetud seemet (C2 Cert). Omatoodetud talinisu seeme on odavam kui sisse ostetud ja sertifitseeritud talinisuseeme. See annab taas väga hea ülevaate olukorrast, kus kõik kulud on detailselt ja realistlikult kirjas. Näiteks on näha ka kuude kaupa – mis väetisi ja kui palju kasutatakse, nt aprillis ja mis see maksab.
Tabeli kokkuvõtteks on näha, et põllumees plaanib talinisu kasvatamiseks kulutada 404 eurot ha kohta.
Erinevate põllukultuuride kattetulu tabel
Erinevate kultuuride kattetulu tabel näitab selgelt ära, et kõige kasulikum on Eesti põllumehel kasvatada talirapsi, mille kattetulu ühe ha kohta on 914 eurot tonnist. Samas on kevadel külvatava odra kattetulu vaid 458 eurot tonnist.
Tabelist nähtub ka, et selle põllumajandusfirma keskmine kattetulu erinevatelt kultuuridel on 592 eurot tonnilt. Arvestada tuleb ka asjaolu, et siia tabelisse on realistliku pildi saamiseks kirja pandud viie aasta keskmised näitajad. „On kasutatud prognoose, mida võiks toodangu eest saada, aga see on tegelikult nagu kristallkuuli vaatamine,“ ütleb nõustaja.
Kes on Simon Boughton?
Ta on eAgronomi juhtivnõustaja, kellel on 40 aastane rahvusvaheline põllumajanduskogemus.
Alustas 14 aastaselt. Tema isa tegeles trükiäriga, aga soovitas pojal valida põllumajanduse suund. Pärast ülikooli lõppu töötas ta 10 aastat erasektoris, kus oli puuviljakasvatuse ja karjakasvatusega tegelevate firmade tegevjuht.
20 aastat on ta töötanud ühistulises ettevõttes nimega Velcourt. See ühistu haris 85 000 ha maid Inglismaal ja nõustas põllumajandusettevõtteid nii Inglismaal, Sambias, Mosambiigis, Venemaal, Ukrainas kui ka Austraalias.
8 aastat töötas ta Trigon Agri põllumajandusosakonna juhina ja hiljem tegevjuhina. Kaks viimast aastat töötab ta eAgronomi heaks, kus juhib nõustajate meeskonda – nad nõustavad firmasid Poolas, Lätis ja Eestis.
Boughton aitab põllumajandustootjatel optimeerida tootmiskulusid, eesmärgiga suurendada erinevate kultuuride kattetulusid, annab erapooletut agronoomilist nõu, mis on suunatud personaalselt konkreetsele ettevõttele, aidates kliendil teha agronoomiliselt ja majanduslikult jätkusuutlikke otsuseid
Veebiseminari korraldas LandCredit koostöös eAgronomi agroärilise nõustamise tiimiga. Agroäriline nõustamine on loodud selleks, et tagada Eesti, Läti ja Poola põllumajandustootjatele erapooletu agronoomiline ja äriline nõu. Veebiseminari saab järelevaadata SIIN!
LandCrediti müügijuht Matis Kivila toonitas, et põllumajandusettevõtte alustaladeks on tugevad agronoomilised teadmised ja finantsplaneerimise oskus. Tema sõnul on finantsjuhtimise tase põllumajandusettevõtete lõikes erinev, aga vaadates sektorit tervikuna on vaja jätkusuutlikkuse tagamiseks taset tõsta. LandCrediti üheks eesmärgiks on anda põllumajandusettevõtjate finantsplaneerimise oskuse tõstmisesse oma panus.